Kursuse kokkuvõte

Kursuse kohta ütlekski kokkuvõtvalt, et väga huvitav oli. Meeldis just see iganädalane postituse avaldamine oma blogis. Lisaks ütleks veel, et kõik tunnid ja teemad olid põnevad ning koduste tööde tegemise tegi hõlpsamaks just see, et kõik teemad olid küllaltki erinevad. Midagi negatiivset ei oskagi välja tuua.

3. Essee – Tark mees taskus

Tark mees taskus

Me teame, et telefoni peamiseks funktsiooniks on alati olnud helistamine, kuid tänasel päeval hakkab tihtipeale tunduma, et telefoni peamiseks funktsiooniks on hoopiski midagi muud. Otse loomulikult, telefoni kasutatakse helistamiseks ning see ongi ju selleks mõeldud, kuid nende võimalustega, mis tänapäeva telefonidel olemas on ning milleks suur osa inimesi enda telefoni peamiselt kasutavad, võib arvata, et tegu on lausa imeliselt multifunktsionaalse seadmega.

Põhjuseks, miks ma meie tänapäevast nutitelefoni imeliselt multifunktsionaalseks seadmeks nimetan on just see võimaluste arv, mida telefonil teha annab. Lühidalt öeldes on nutitelefon ülimalt kompaktne lauaarvuti. Võimalused ongi justkui need samad, mis arvutil, kuid märgatav vahe on suuruses ning kompaktsuses. Nutitelefonid ei ole küll nii võimsad, kui lauaarvutid, kuid samas võib tänapäeva telefone võrrelda näiteks 5-6 aasta taguste arvutitega. Eks võibki siis järeldada, et mõne aasta pärast võime nutitelefone võrrelda tänase päeva arvutitega.

Aga mis teeb siis tänase päeva nutitelefoni just nii eriliseks? Jah, me teame, et need on väikesed, vaatamata sellele, et viimase mõne aasta jooksul on selles osas ots ümber pööratud ja on otsustatud hakata telefone aina kogumakas muutma, on need samuti veel võimsad ning väga kompaktsed, kuid mida veel? Minu arvates ongi nutitelefoni peamiseks plussiks nende võimaluste arv, mida sellega on võimalik teha. Kaheks kõige suuremaks näiteks võibki tuua e-parkimise ja e-panganduse.

Üheks minu lemmik-võimaluseks, mida tänapäeva nutitelefoniga on võimalik teha, on igasuguste erinevate seadmete juhtimine. Üheks võimaluseks on oma koduse teleka juhtimine, kuid minu jaoks hoopis hämmastavamaks on erinevate mudelsõidukite juhtimine. Ja mitte ainult mudelsõidukite juhtimine, on veel huvitavamid seadeldisi. Nägin alles mõni nädal tagasi ülikooli peal ühte pesapalli suurust kuuli, mida oli võimalik nutiseadeldisega juhtida, tol korral kasutati küll juhtimiseks tahvelarvutit, kuid julgen arvata, et seda on võimalik juhtida ka telefoniga.

Võrreldes vanemate telefonidega, on nutitelefonil veel üks väga hea funktsioon, nimelt navigatsioon. Ehk siis, ei tule enam osta eraldi GPS seadet, sest enamus nutitelefone toetavad niisugust võimalust. Üheks väga heaks selliseks app’iks on Waze. Nimelt töötab see app just tiimitööl, ehk siis kui kuskil tee peal on näiteks ummik, siis on võimalik sellest teistele teada anda ning sedasi on võimalik valida siis teistsugune marsruut ja sel moel kütuse ja aja pealt kokku hoida.

Üheks populaarseks võimaluseks näiteks tervisesportlaste hulgas on enda nutitelefoni kasutamine sporditegevuses, enamasti siis näiteks jooksmisel, jalgrattasõidul jms. Nutiseadmega on võimalik siis näiteks vaadata enda jooksmise- või sõidumarsruuti ja mõõta kulutatud kalorite arvu ning veel muudki. Lisaks on võimalik näiteks enda nutiseade siduda pulsivööga ja sel moel mõõta sporti tehes oma pulsisagedust. Positiivne on selline võimalus just selles mõttes, et sel moel saad jalgida oma arengut erinevate nädalate/kuude vältel.

Kokkuvõttes on tänapäeval telefonid saanud vägagi populaarseks ning peale telefoni peamise funktsiooni, helistamise, on nüüdseks telefonil ka palju muid ja vägagi kasulikke funktsioone. Kõige paremateks näideteks võibki tuua e-panganduse ja e-parkimise, kuid neid näiteid on veel vägagi palju. Ning vaadates seda arengut, mis just nutitelefonide seas on viimaste aastate jooksul toimunud, siis ei oskagi arvata, missugust arengut võib ees oodata mõne järgmise aasta jooksul. 

2. Essee – Sotsiaalne tarkvara õppeprotsessis

Sotsiaalne tarkvara õppeprotsessis

Tänapäeval toimub suur osa õppetööst arvuti taga ning aina vähem ja vähem tehakse kirjatöid ja ülesandeid vanamoeliselt, ehk käsitsi. Samuti on õppeprotsessis väga kasulikuks kujunenud erinevat sorti sotsiaalne tarkvara. Kuid millisest sotsiaalsest tarkvarast õppeprotsessis on kasu ja missugust?

Üheks sotsiaalse tarkvara liigiks, millest võib õppeprotsessis väga suurt kasu olla, on grupitöö tegemiseks mõeldud tarkvara nagu näiteks Teambox. Ehk siis on tegu sellise tarkvaraga, kus on võimalik lisada gruppi mingi hulk inimesi ja sel moel teha tööd tiimina. Loomulikult on selline võimalus ka näiteks meili teel grupi liikmetele ülesandeid jagades, aga sellise tarkvara peamiseks plussiks ongi just see, et see muudab selle tiimitöö tunduvalt kiiremaks ja väga organiseerituks ning ilma organiseerituseta ei ole ka projekti, millel on väga hea tulemus.

Teiseks võib näiteks tuua sotsiaalse tarkvara, kus inimesed saavad jagada oma mõtteid ning ideid. Üheks heaks näiteks on Google Groups. Idee on selles, et moodustatakse mingi grupp, kuhu kuulub kindel arv inimesi ning nende grupis olevate inimestega on võimalik vestelda ilma, et sa peaksid kõigile ükshaaval elektronposti saatma. Peamiseks positiivseks küljeks ongi just see aja kokkuhoid. Selle asemel, et ükshaaval kõik inimesed läbi käija, saad sa oma mõtet või ideed kõigile korraga jagada.

Üheks näiteks on veel erinevad blogisaidid nagu WordPress ja Blogger, kus siis on võimalik kirjutada ja teistega jagada oma blogiartikleid. Nendest oleks minu arvates kasu just koduste tööde tegemisel. Just nagu siin samas, intelligentse arvutikasutuse aines. Mulle personaalselt see väga meeldib, sest asi töötab lihtsalt ja ei tohiks kellegile raskusi tekitada. Lisaks on kõigi aines olevate õpilaste veebilehtede haldamine tehtud õppejõule EduFeedr’i kaudu suhteliselt lihtsaks. See on näiteks palju kergem võrreldes sellega, kui iga õpilane peaks oma koduse töö saatma õppejõule elektronposti kaudu.

Neljandaks tooks ma välja veel erinevad veebisaidid, mis annavad inimestele võimaluse teatuid asju õppida. Nagu näiteks CodeAcademy, kus on võimalik õppida koodi kirjutamist ning erinevaid programmeerimiskeeli nagu näiteks Javascript’i, PHP’d, Python’i ja veel muudki sellist. Just see nimetatud veebileht on väga hästi ning arusaadavalt üles ehitatud, ehk siis veebilehel liiklemine on väga lihtne. Positiivseks veel selle lehekülje juures on see, et valitud programmeerimiskeele õppimine on lehel pandud paika raskustaseme alusel, ehk siis asi algab keele tutvustamisest ning seejärel on võimalik nö. astmete kaupa edasi liikuda. Sarnaseks näiteks nimetatud leheküljele on veel KhanAcademy, kuid seal on lisaks programmeerimiskeeltele võimalik õppida veel ka näiteks matemaatikat, teadusaineid nagu näiteks füüsika ja keemia ning veel palju muudki.

Viimaseks näiteks tooks ma välja sotsiaalse tarkvara, mille kaudu on võimalik oma faile nö. pilves hoiustada. Üheks kõige tuntumaks ja heaks näiteks on DropBox. Sellise tarkvara plussiks ja eeliseks näiteks kõvaketta ees on just see, et on suhteliselt väike võimalus, et su failid võivad kustuda. Kõvaketta puhul on probleemiks just see, et kui kõvaketas rikneb, siis failid on suure tõenäosusega jäädavalt kustunud. Pilve puhul on asi teisiti, sest sinu failid ei ole mitte sinu kõvakettal vaid kusagil Dropbox’i serveris. Ehk siis, kui su kõvakettage midagi juhtub ja see muutub kasutuks, siis jäävad su pilve hoiustatud failid ilusti alles.

Võtakski kokku asja sellega, et õppeprotsessis võib sotsiaalne tarkvara kujuneda vägagi kasulikuks, olgu siis õppeaineks ükskõik mis õppeaine. Minu personaalseks lemmikuks on just leheküljed, mille eesmärk on inimesi harida, neist üheks on siis CodeAcademy. Eks igalühel on oma lemmik, aga üks asi on kindel: küllaltki suur osa sotsiaalsest tarkvarast on õppeprotsessis väga kasulik. 

13. nädala ülesanne

Tegin kasutaja Wikimedia Commonsisse ja avaldasin ühe foto, mis on tehtud minu aias asetsevast mägimänni käbidest, pildi leiab siit.

Samuti leidsin veel ühe huvitava pildi, mis on avaldatud Creative Commons Attribution-Share Alike 3.0 Unported litsentsi all. Selle pildi leiab siit.

1. Essee – Soovitusi gümnaasiumi lõpetajale sülearvuti ostmisel

Soovitusi gümnaasiumi lõpetajale sülearvuti ostmisel

Tänapäeva maailmas on arvuti kasutamine meile igapäevane tegevus ja ega me arvatavasti ei kujutakski elu ette ilma arvutiteta, olgu selleks siis laua-, süle-, või mingi muu arvuti. Kuid viimaste aastate jooksul on populaarseks kujunenud just koolides sülearvutite kasutamine ja ülikoolis on sülearvuti kasutamine suhteliselt oluline ning kasulik, sest see muudab konspekteerimise palju hõlpsamaks, kui käsitsi kirjutades ning samuti on internetist väga lihtne infot ja abi otsida. Aga missugune sülearvuti oleks siis gümnaasiumi lõpetajale ja värskele ülikooli tudengile just paras? Just sellele küsimusele ma püüangi vastust leida.

Esiteks tuleb tulevasel arvuti kasutajal selgeks teha, mis saab olema selle arvuti peamiseks kasutusalaks. Kas hakatakse kasutama seda vaid koolitööde tegemiseks ja internetis surfamiseks, või otsitakse midagi veidi võimsamat, mis mängiks välja ka näiteks kõrgema graafikaga mängud? Just sellele küsimusele tulebki arvutit valides vastata. Ehk siis, on mõttetu osta ülivõimsat ning kallist arvutit, kui seda võimsust ära ei kasutata. Samas ei tasu osta arvutit, millel puudub või on ülimalt lühike garantii ning on valmistatud odavast plastikust, kuid on seejuures väga odav, sest sel-juhul ei saa ju kindel olla arvuti vastupidavuses ning kvaliteedis.

Esimeseks asjaks tuleks vaadata kindlasti sülearvuti suurust, mis vägagi suurel määral oleneb ka ekraani suurusest. Värskele tudengile soovitaks mina ise 13-14 tollise ekraaniga sülearvutit, just sel põhjusel, et see on suhteliselt kompaktne ning on suhteliselt kergekaaluline, ehk siis on seda küllatki kerge kaasas kanda, kuid väga väikest, 11 tollise ekraaniga sülearvutit ma ausalt öeldes ei soovita, sest sellega töötamine võib silmadele tõesti olla vägagi piinarikas. Samas, kui arvutit pole plaanis igapäevaselt koolis kaasas kanda ning väiksema ekraaniga töötamine võib osutuda keeruliseks, võib ka otsustada veidi suurema ekraaniga arvuti kasuks.

Teiseks asjaks tuleb otsusele jõuda operatsioonisüsteemi osas. Kas sa oled Mac’i või Windowsi kasutaja? Kumba operatsioonisüsteemi seltsis sa tunned ennast paremini ja kumbaga sa oled rohkem tuttav? Näiteks Mac’i juures võib üheks probleemiks kujuneda just see, et paljusid programme, mis Windowsile on täiesti olemas, Mac’ile olemas ei ole, kuid samas leidub ka hulganisti alternatiive. Samuti arvan ma seda, et nende jaoks, kelle üheks plaaniks on sülearvutil mängude mängimine, võib Windows olla parem valik.

Üheks tähtsaks asjaks sülearvuti juures on veel aku vastupidavus. Sülearvutil on aku vastupidavus vägagi tähtis, sest ega nõrga akuta ei jõua ka eriti palju tööd tehtud. Mina personaalselt otsiks arvutit, mille aku peaks vastu vähemalt 6 tundi, sel juhul ei pea alatihti arvutile akulaadijat külge panema. Samas oleneb ka aku vastupidavus ekraanisuurusest ning arvuti riistvarast, mida suurem erkaan ning energianõudlikum riistvara, seda suurem on aku energiakulu. Ehk siis, kui sooviks on pikem akukestvus, siis tasub osta pisema ekraaniga sülearvuti.

Neljandaks tähtsaks elemendiks on sülearvuti hind. Keegi meist ei taha ju arvuti eest maksta hiigelsummasid, kuid samas ei tasu ka maksta ülimalt väikest hinda arvuti eest, mille kvaliteet ei ole just kiita. Tuleks vaadata materjali, millest arvuti valmistatud on, ehk siis ei tasu osta midagi, mis on valmistatud odavast plastikust, paremaks variandiks on näiteks alumiiniumist valmistatud korpus.

Arvatavasti kõige tähtsamaks asjaks sülearvuti juures on selle riistvara. Riistvara komponente on küll palju, kuid igal ühel neist on arvuti töötamisel väga tähtis osa. Esimeskes asjaks on protsessor. Protsesssor võiks olla vähemalt 2-tuumaline ning kiiruseks võiks olla vähemalt 2GHz. Tähtsaks asjaks on veel mälu, mida võiks olla vähemalt 4GB. Ning samuti on tähtsaks veel kõvaketta valik, ehk kas HDD või SSD. HDD’l võib küll maht suurem ja hind väiksem olla, aga SSD on samas tunduvalt kiirem, vaiksem ja kulutab vähem energiat kui HDD, kuid on sellevõrra kallim

Kuuendaks asjaks sülearvuti valikul on garantii. Ei tasu osta sülearvutit, mille garantii kestab vaid pool aastat või puudub üle-üldse. Minu arvates võiks garanatii kesta vähemalt aasta või kaks. Siis on vähemalt kindel mõnda aegagi kindel tunne, et kui arvutiga midagi juhtub, siis ei pea enda taskust raha välja käima, et arvuti jälle korda saaks. Samas ei oleks ka tore see, kui arvutil, millel on garantii näiteks 4 või 5 aastat, esineb hulganisti vigu ning tuleb alatihti taas garantiisse parandusse viia.

Viimaks, ma annaks veel ühe nõuande sülearvuti ostul. Kui leitakse endale sobiv sülearvuti, siis ei tuleks kohe poodi rutata ja see arvuti ära osta. Kõigepealt tuleks vaadata arvustusi selle sülearvuti kohta ning näha, mida ütlevad selle kohta inimesed, kes kasutavad või on varem seda kasutanud. Alatihti võibki olla nii, et kui sa ei uuri, mida on teised sülearvuti kohta öelnud võid sa osta endale sülearvuti, mille ostmist sa hiljem tõsiselt kahetsed.

Kokkuvõtvalt võibki öelda, et sülearvuti valik oleneb selle tulevasest kasutajast. Tuleb leida sülearvuti peamine kasutusala, milleks seda peamiselt kasutatakse ja kas on tõesti vajalik valida kõige kallim ja võimsam arvuti. Sülearvutit ei tohiks valida ühe elemendi järgi, ehk siis ei tohiks vaadata vaid selle hinda, või siis vaid selle garantiiaega või aku vastupidavust. Tuleb vaadata üldist pilti. Turul leidub nii halbasid, kui ka häid sülearvuteid, igalühel on oma miinused ja plussid ja ega vaevalt, et leidubki sülearvuteid, mis on täiesti perfektsed ning ilma puudusteta. Kõige targem ongi teha sülearvuti kohta, mida osta tahetakse, veidi uurimist ehk siis vaadata üle selle tehniline kirjeldus ning samuti otsida ja uurida teiste inimeste arvustusi selle sülearvuti kohta, vastasel juhul võib ostetuks olla sülearvuti, mille ostmist sa hiljem kahetseda võid. 

12. nädala ülesanne

1) Pilt liikumatust objektist õues või ruumis.

Pildil on küünal klaasist purgi sees. See pilt mulle endale meeldib, kvaliteet on enam-vähem ja valgus on suhteliselt hea.

2) Pilt liikuvast objektist ruumis.

Sel pildil on mandariin kukkumas. Pildi üle ei kurda, aga miinuseks on võibolla see, et välku on pildi pealt suhteliselt selgelt näha.

3) Pilt kiiresti liikuvast objektist õues.

Pilt on veidi udune, kuid samas oli koera keeruline üldse liikumises pildile saada. 

Kõigi fotode tegemiseks kasutasin kaamerat Canon IXUS 300 HS.

11. nädala ülesanne

Ideaalne kodune meediasüsteem.

Toodete valikud põhinevad teiste inimeste hinnangutel ja soovitustel.

Esiteks on vaja valida süsteemile võimendi koos korralikude kõlaritega. Võimendiks valin Yamaha RX-V1067. Kõlariteks valin paar PMC Twenty 21’te ja ühe PMC Twenty.c.

Järgmiseks tuleb valida televiisor ning minu valikuks osutub Panasonic Viera P50ST60 50″. Plussideks on just väga hea pildi kvaliteet mis tahes nurga alt vaadates ja suhteliselt soodne hind kvaliteedi kohta.

Lisaks võtaks veel ka nutitelefoni, milleks on HTC One. Lisaks veel ka minu sülearvuti. Ning sellest peakski minu koduseks meediasüsteemiks piisama.

Peamisteks soovideks on kvaliteet, nii heli- kui ka pildikvaliteet. Ning samuti võiks kogu süteem olla kergesti juhitav.

10. nädala ülesanne

Vine

Otsustasin teha lühitutvustuse suhteliselt uue sotsiaalse tarkvara, Vine, kohta. Vine laseb siis põhimõtteliselt teha videot, mille pikkus on kuni 6,5 sekundit ning seejärel on võimalus seda jagada. Kasutamine on suhteliselt lihtne. Kõige pealt tuleb toode enda nutitelefoni installeerida, seejärel toode avada. Pärast seda tuleb kasutajasse sisse logida, sisse on võimalik logida nii enda e-mailiga kui ka Twitteri kasutaja kaudu. Pärast sisse logimist tulebki ette kaamera ekraan. Seejärel teed video valmis ning pärast seda ongi võimalik videot teistega jagada.

Toode on saadaval nii iOS, Androidi kui ka Windowsi mobiilsetele seadetele.

Toode on lubatud alates vanusest 17.

9. nädala ülesanne

Olemasoleva veebisaidi analüüs.

Veebileheks valisin Delfi.

Sihtgrupid, struktuur

Ei oska täpset sihtgruppi öelda. Struktuuri poolest on veebisait jagatud kaheks. Enamus veebilehe osast koosneb uudistest ja artiklitest, parempoolne veebileht on täidetud reklaamidega. Veebilehe ülalaosas on menüüriba, mille kaudu on võimalik navigeerida erinevate uudiste kategooriate vahel.

Kasutatavad serveri- ja kliendipoolsed tehnoloogiad

Veebiserveriks on Lighttpd.

Ühendused teiste lehestikega, vistutatud komponendid

Erinevate uudiste või artiklite lõpus on antud viide teistele uudistesaitidele, kus on selle teatud teema kohta rohkem kirjas. Samuti on erinevate artiklite sees videosid, mis tulevad otse serverist, kuid samuti ka videosid , mis tulevad YouTube’ist. Samuti viivad ka reklaamid välistele veebilehtedele.

Turvaanalüüs – võimalikud murekohad

Ei oska kahjuks erilisi murekohtasi välja tuua.

SEO – leitavus ja sobivus otsimootorites

Märksõna “uudised” järgi on Delfi hetkel Google otsingumootoris esimesel kohal. Päevas külastab hetkeseisuga seda veebilehte keskmiselt umbkaudu 117 000 inimest.

8. nädala ülesanne

Digital Safety – Quiz

1. What kind of password should I use?

1. A password that has multiple symbols, different numbers and doesn’t have a real meaning, but is hard to remember.
2. A password that is just a simple word, but is easy to remember.

2. If you get an e-mail from an unknown sender who is saying you have just won something on a competition and tells you to follow a link. Should I do it?

1. Yes.
2. No.

3. If someone calls you and says that’s he’s from your local bank and he needs your login details for security purposes, should you give him your login details?

1. Yes.
2. No, because banks will not ask your login details.

4. If you get an e-mail from a hot girl who asks for your phone number, should you give her your phone number?

1. Yes.
2. No.

5. If someone who you don’t know sends you a really cool image , should you accept it?

1. Yes.
2. No, because you may not know if it’s actually an image.

Answers:

• Q1 – 1.
• Q2 – 2.
• Q3 – 2.
• Q4 – 2.
• Q5 – 2.